reede, 24. veebruar 2017

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu (Teema 2)

Pärlid sigade ette.

Sain kogeda selle nädala artiklis mainitud interneti solgisurma ühte külge vähemalt. Üritasin leida üles ühte artiklit mida aastaid tagasi lugesin. Tahtsin rääkida anonüümsuse ning vabaduse vs. jälgimise ja tsenseerimise heitluse algusest BBSides. Aga ainus, mis vastu põrnitseb on mingid hiljutised kohtu otsused USAs, korvpallurid ja arvamus artiklid seotud kuid mitte täpselt sellel teemal. Kõik väga uus ja uudislik. Ma tean, et see info eksisteerib aga ei suuda mina välja mõistatada, mis terminite kombineerimisega Google seda mulle välja otsiks. :(

Ma mäletan häguselt ühte kindlat postitust, mis pärines nendest esimestest foorumitest, mis erinevate ülikooli linnakute vahel alguse said. Kus administratsioon või mingi hulk tudengeid soovisid anonüümsetele vestlustele lõpu panna kuna sealsed kasutajad sõimavad ja ropendavad ilma oma sõnade eest vastutamata et la 4chan. Eriti eredalt jäi meelde see, kui vähe inimelement aja jooksul muutunud on selle süsteemis. Need, kes selles keskkonnas elavad, ideid väljendavad ning teiste ideid kritiseerivad ilma idee autoriga arvestamata. Ja muud elukad väljast poolt, kes kuidagi seda taluda ei kannata, et need teised ennast nõnda vabalt tunda saavad nii ebaviisakas ja labases kohas.

Tehnoloogiast, mis on tänaseks kadunud valiksin raamatukogude kasutamise oskus. Internetis leiduva info hulga ja otsingumootorite tõusuga on inimeste viitsimine ja oskus raamatukogust vajalikku infot otsida asendunud googeldamisega. Kui on mingi küsimus või probleem leiad vastuse mõne tunniga päevade asemel. Kuigi nüüd on probleemiks otsingu sõnastamine ja mõttetu kraami filtreerimine. Kui varem said loota raamatukirjastajatele ja ajakirjade toimetuste heale maitsele siis nüüd tuleb seda tööd üha enam ise teha. 

reede, 17. veebruar 2017

Noppeid IT ajaloost (Teema 1)

Viimase minutit blogi.

Siin ma siis olen, taaskord arvuti ning infotehnoloogia ajalugu uurimas. Kõik on tuttav kuid aasta arvud ei ütle ikka veel midagi. Ainuke arv, mis minul varasemast pähe on jäänud on interneti ning UNIXi alguse aasta 1969.

Ja tekib küsimus, kas info tehnoloogia ajalugu ei peaks jälgima mitte progarmeerimis keelte leiutamise ja leviku alusel alates universaalsete e.g. erinevatel protsessoritel jooksvate keelte algus aegadest. Kuna nendes peegeldub ajakohaste probleemide kirjeldamine, mida oli vaja lahendada, kuidas antud keel seda saavutas. Näiteks füüsikaliste piiride tõttu ette tulevatest riistvara probleemidest on suurem rõhk funktsionaalsele programmeerimis keeltele kuna neid on kergem paralleeliseerida. Või avatud tarkvara filosoofia peegeldumine Pythoni keele arengus. Ning algust tehakse seni teoreetiliste kvant arvuti keelte arenguga.

NB.: Ma arvaks, et kuigi EDVACi ehitamise idee sai alguse 1944, peaks esimese programmeeritava arvuti tiitel kuulub ikka EDSACile. See valmis varem, alustas tööd varem ning töökindluse tõttu oli ka kauem kasutusel.