Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?(Rühmatöö retsensioon)

Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?

Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek

Teema ajakohasus ja huvitavus

Üpris hea teema valik. Provokatiivne ja pilku püüdev pealkiri. Arvan, et privaatsus internetis jääb ajakohaseks vähemalt niikaua, kui meil seda misstahes vähesel määral veel on.

Teema valdamine

Mulje on rohkem üldistest allikatest kokku kleepitud produktist, kuid see võib tuleneda pigem töö, loomusest rühmaüritusena. Paremast toimetajast oleks kohe kindlasti abi olnud.

Loogiline ülesehitus

Privaatsuse plusside ja miinuste loetlemisel on veidike halvasti üles ehitatud. Plussides laskutakse kohe probleemidesse, nagu et ISP teab nii-või-naa kõike, mis sa teed jne. Ning miinustes ei ole täiesti selge kuidas privaatsus internetis identiteedivargusele kaasa aidata saab. Eriti anonüümsuse käsitluses, kui kõik on anonüümsed siis kellelgi pole identiteeti, mida varastada või vääralt kasutada.

Puudub plusside ja miinuste laiem analüüs. Tekst pigem oletab, et arvuline eelis annab plussidele võidu ning laskub privaatsust kaitsma selle ohtude kirjeldamisega. Oleks võinud rohkem rõhku privaatsuse kaitsmise vahenditele panna. The Onion Routeri osa läheb poole pealt üle muudele viisidele kuidas inimeste kohta infot on võimalik koguda.

Puudub korralik kokkuvõte kogu arutatule. Küsimuse vastutst küll arutatakse, kuid autorid lõpp-arvamuseni ei jõuagi.

Allikate kaalukus

 Allikatena on enamjaolt kasutatusel blogid ja muud veebiajakirjandus. Ning üks  tehnilisem uurimus nn. Paha Õuna rünnakust Tor võrgu vastu.

Stiil ja "jutujooks"

Stiililiselt kohati ebajärjekindel. Sissejuhatus on tugev tekitades huvi lugejas ja püstitades põnevaid küsimusi. Ülejäänud tekst varieerub lihtsalt nimekirjadest, kuni laialivalguvate plokkideni.

Vormistus ja keelekasutuse korrektsus

Viimane peatükk on liiga pikk. Oleks võinud temaatilisemalt kitsamateks peatükkideks lõigata.

Kirjutatu vastavust teemale

Autorid kalduvad veidike privaatsusest kõrvale võrdsustases seda anonüümsusega ilma mõttekäigu ühelt teisele viimata. Lootsin tekstist, veidike rohkem nüansi antud teemal. Nagu näiteks: Mis on see, mille vastu me oma privaatsust vahetame kasutades tasuta teenuseid?  Kui me ei tea, siis miks mitte? Miks ei ole kõik andmete kogumisega tegelevad firmad otsekohesed oma kavatsustes? jne.

Paul Graham "Hackers & Painters" arvustus

Hackers & Painters: Big Ideas from the Computer Age (2004)

Raamatu autor: Paul Graham

Paul Grahami Hackers&Painters on kogum viieteistkümnest esseest, mis üritavad selgitavad arvuti maailma tava kodanikele. Riiklike koolide puudustest ja häkkimisest kui kunstist kuni startupide ning programmeerimis keelte disainini. Läbiv temaatika on intelligentsi potentsiaal väärtuse tootmisel. Suures plaanis võib teemad kolmeks jaotada. Kuidas mõelda mõtteid mida keegi teine ei mõtle, kuidas nendega raha teenida ja tööriistad mida selleks kasutada.

Mulle meeldis autori poolt pakutud viisid väljendamatute mõtete tuvastamiseks. Sest parim viis lahenda probleemi, mida keegi teine veel ei ole lahendanud on leida midagi originaalset. Ja eriti ei tohiks kohkuda keeruliste või raskete probleemide eest. Mida raskem probleem seda hinnalisem selle lahendus, eriti kui sa suudad seda lahendada ja teha nii, et see näib kerge.

Sellest tulenevalt nende lahenduste teostamine ärimaailmas. Väike äri saab võistelda suurtega just läbi uute võtete ja paindlikuse. Kui midagi on laialdaselt kasutusel nagu Java ei tähenda veel, et ta hea olekd või sobilik antud probleemi lahenduseks. Ja leides mõne sellise kitsaskoha Microsoft või Apple sarnastel tehnika hiiglaste tööviisis on väikesel ettevõtjal võimalus leida parem lahendus kiiremini.

Kõige rohkem huvi pakkus Lispi käsitlus raamatus. Selle algus Turingi masina alternatiivina teoreetilistes arvutustes. Ning selle omaduste suhteline võrdlus uuemate keeltega nagu Python või Ruby. Eriti huvitav on selle makrod, mis lasevad kirjutada programme, mis kirjutavad ise programme.

Raamat on kirjutatud suhteliselt muhedal ja kergesti seeditaval kujul. Autor ei karda humoorikaid metafoore ega muid mänglevaid kirjaviise, äratades huvi lugejas tehnilisemaid aspekte vastu nendega tüütamise asemel. 

Soovitaks julgelt kõigile, kes soovivad häkkerite maailma pilti piiluda. Ning teistele huvilistele, kes tahaks teada mida see tarkvara arendus endast suures plaanis kujutada võiks. Lugeja saaks põgusa ülevaate häkkerite maailmast. Annan raamatule binaar süsteemis 1-tähe.

Eetika ja IT (Teema 14)

Internet Society Code of Conduct

See Interneti levikut ja positiivset arengut propageeriv organisatsioon on kokku pannud suhteliselt lühikese kuid minu arvates mõistliku käitumis reeglistiku. Leht siin.

Minu poolt tõlgitud käitumis juhend, millega on antud organisatsiooni liikmed kohustatud:

• Võtma kõik mõistlikud abinõud tagamaks, et tema töö või töö vili ei põhjustaks asjatut ohtu või füüsilist kahju kellelegi.
• Võtma kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et minimeerida loodusvarade raiskamist, kahju keskkonnale ja inimeste oskuste ning tööstuse viljadele.
• Kui tema professionaalset nõu ei aktsepteerita, võtma kõik mõistlikud meetmed, et tagada kõikide seda nõu teadlikult ignoreerivate isikute informeeritust võimalike ohtude või kahjude eest, mis võivad järgneda.
• Vältima sellise tehnoloogia rakendamist, mis eiravad üldtunnustatud Interneti tehnilisi põhimõtteid, dokumenteeritud peamiselt IETFi (Internet Engineering Task Force) poolt. Eelkõige tuleb vältida tehnoloogiaid, mis kipuvad poolitama Interneti selle asemel, et hoida tema universaalset, unikaalset ja rahvusvahelist iseloomu, välja arvatud järgmises lõigus mainitud turvalisuse mehhanismide rakendamiseks.
• Pöörama erilist tähelepanu Internetiteenuste katastroofi vastasele ja füüsiline või elektrooniline rünnak vastasele kaitsele ja antud kaitse terviklikkusele ning salvestatud või edastatud teave privaatsusele.
• Võtma kõik mõistlikud meetmed, sealhulgas haridus ja muu teadmiste levitamine, et tagada Interneti olemasolu, kättesaadavus ja kasulikkus kõigile.
• Ainult pakkuma arvamusi või teenuseid, mis jäävad liikme tegelik teadmiste või pädevuse valdkonda.
• Rahalise või materiaalse konflikt korral, isiklike ja ametialaste huvide või erinevate ametialaste huvide valdkonnas, teavitama sellest konfliktist kõiki huvitatud isikuid ja vajadusel avalikustama need.
• Austama üldtunnustatud Internet etiketti inimesega suhtlemises, eriti vältimaks ütlusi, mis on valed või mida tõenäoliselt võib pidada ebaviisakaks, taunitavaks, pahatahtlikuks, soovimatuks või põhjustab põhjendamatut kahju mainele. Vältima võltsitud või eksitavaid mõtteavaldusi.
• Austama kõikide internetikasutajate privaatsust ja vaba juurdepääsu infole ja sidele; edendama nende õiguste levikut oma võimu piires.
• Kohtlema kasutajaid ja kolleege õiglaselt ja võrdsetel alustel.
• Austama õigustatud intellektuaalomandit, vältima plagiaatiseerimist ning tunnustama ideede loojaid.
• Julgustama teisi järgima käesolevat käitumisjuhendit ning heidutavama koodi rikkumist. Pakuma ja aktsepteerima ausat ja konstruktiivset kriitikat arvamustele ja tööle, mis on seotud selle koodiga.
• Vältima ja taunima Internet Society organisatsiooni seostamist isikute ja organisatsioonidega, kes käesolevat koodi rikuvad.

Mõtteid

Kokkuvõttes suhteliselt mõistlikud eeskirjad. Ära tekita kahju loodusele ega kaaskodanikele. Kui keegi eirab su professionaalset nõu teavita neid võimalikest tagajärgedest. Võimalda kõikidele kasutajatele samast Internetist osa võtta. Austa kasutajate privaatsust. Huvi konfliktid avalikustada... Huvitav on see, et autori õiguste austamise antud koodeksis piirdub teise töö oma tööna esitamise keeluna ja autori tunnustamisega, seadmata piire selle muutmise või muu otstarbelisele kasutusele. Ja viimaks lihtsalt pragmaatilised eetika koodeksi levitamise soovitused nagu ära suhtle ebaeetiliste inimestega ja julgusta teisi samadest reeglitest kinni pidama.

Arendus- ja ärimudelid (Teema 10)

Tarkvara arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendusmudel

Tarkvara arenduse näiteks võiks olla Mozilla Firefox, mis kasutab vaba tarkvara arendusmudelit. Keskseks haldajaks on Mozilla sihtasutus, mis tegeleb rahaliste vahendite hankimisega ja Firefoxi põhi versiooni väljalaske ning kontrolliga. Suurem hulk tarkvara arendusest tehakse aga sadade vabatahtlike poolt üle kogu maailma.
Kommunikatsioon toimub Mozilla Developer Networki kaudu IRC ja uudistegrupi kaudu. Versioonihaldus vahendiks on Mercurial. Vealahendus Mozilla enda loodud Bugzillaga. Ning lisaks veel terve hunnik muid arendajate poolt loodud tööriistu.

Ärimudel

Võrgurakendus Spotify oleks päris hea näide kahe astmelisest Freemium mudelist. Preemium osa on kuumakse põhine ja tavaline ehk tasuta versioon on suuresti piiratud funktsionaalsusega ja kasutab finantseerimiseks põhiliselt reklaame. Vaba versioon on omakorda eristatud mobiili ja lauaarvuti vallas, muutes preemium konto mobiili kasutajatele ekstra atraktiivseks.

Mobiili versioonis on ainult võimalik esitlusloendeid luua ja artistide katalooge või esitlusloendeid kuulata segatud järjekorras, reklaamide ja muude lugudega segamini. Laua arvuti versioon lisab võimaluse kuulata kindlaid lugusi siis, kui soovid. Preemium versioon võimaldab kõrgema helikvaliteedi, eemaldab reklaamid ja vahe lood ning laseb lugusi alla laadida ilma neti ühenduseta kuulamiseks.

Programmi tasuta versioon on võimaldanud firmal levida laialt selleks, et leida need inimesed, kes on nõus nende teenuste eest raha välja käima.

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (Teema 13)

Suur vend e. kuidas üksinda internetis olla.

Tänapäeval tundub interneti suhtlus sarnanevat rahvast täis ruumis vestlus kaaslasega mõttevahetusele. Ainult te olete eri otstes nii, et kõik kes teie vahele kuulevad seda. Ja pooled neist on asendatud stenografeerijatega, kes kirjutavad kõik öeldu üles selleks, et hiljem kellelegi maha müüa või ise lugeda, kui tulevikus kellelegi huvi pakkuma hakkad. 

Aga, kas tavakasutaja sellest aru saab? Ei, kui sa istud oma arvuti taga ja trükitud sõnad ilmuvad sõbra ekraanile ei ole kusagilt näha kõiki neid teisi inimesi, kes teiega koos seal ruumis on.

Lahendused

Tehnoloogia

AES põhine avaliku võtme krüptograafia võimaldab sõnumeid krüpteerida ennem saatmist. Muutes selle vahemeestele loetamatuks sõnamudruks. Avaliku võtme krüptograafias kasutatakse sellist krüpteeringu meetodit, millega saatja šifreerib sõnumi kasutades vastuvõtja avalikku võtit, vastuvõtja dešifreerib sõnumi enda salajase võtmega.

Tor (The onion router) võimaldab anonümiseerida arvutite vahelis ühendust ennast selleks ei saaks jälgida millistel saitidel inimesed käivad.

Koolitus

Võiks koolides arvuti kasutuse tundides rõhutada kui avalik turbeta interneti ühendus tegelikult on. Näiteks pannes mõned vestluskaaslased eri klassi ruumi otstesse ja andes teistele õpilastele ülessande üles kirjutada, mida räägitakse. Ja harjutada kasutama krüpteerimis aplikatsioone nõudes näiteks, et kodutööd arvuti tunnis tuleb edastada krüpteeritud kujul.

Reeglid

Ei oska eriti reegleid tavakodanikule pakkuda peale, pea meeles ja ole teadlik mis avalikus tasemega antud vestlus toimub.

Riikidele ja suur firmadele ütleks seda, et kui riik ei kaitse kodanikke avalike- või erahuvide eest, siis ei ole tema asi, mida muud inimesed oma anonüümsetes ja krüpteeritud kanalites ette võtavad.

Teistmoodi IT (Teema 12)

Punktkirjamonitor

Punktkirjamonitorid ei ole just kõige uuem tehnoloogia aga siiski midagi mille kohta ma varem midagi ei teadnud. Seega lühike kirjeldus. Punktkirja monitorid võimaldavad ekraani teksti pimedatele inimestele edastada teksti kujul.

Punktkirjamonitorid töötavad piezo elektrilise efektiga, mis liigutadab metallist või plastikust "punktikesi" moodustamaks punktkirja tähti. Selle teel saadakse muutuv ekraan, mis võimaldab kogu rea teksti edastada ja muuta vastavalt vajadusele. Kuigi punktkirja tähtede jaoks on kuus punkti vaja on enamus punktkirjamonitore kaheksa täpiliste tähtedega lisa informatsiooni edastamiseks, nagu alla joonitud või muud moodi esile toodud tekst.

Enamasti jagunevad kahte gruppi. Kaasas kantavad ja laua arvuti versioon. Kaasaskantavad on 12..18 tähte laiad. Lauaarvuti variandid on 80..84 märki, vastavalt tüüpilisele dokumendi laiusele. Tihtipeale müüdav koos integreeritud punktkirjaklaviatuuriga, kuid leidub QWERTY klaviatuuriga kasutamiseks mõeldud monitore.

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (Teema 11)

Negatiivne: 

Privaatsus tarkvara TOR kasutatavus tavakasutajale

Nägin just hiljuti ühte huvitavat ettekannet Tor'i kohta. Kuna Tor'i anonüümsus sõltub selle laialdasest kasutusele võtust on tema kasutatavus väga tähtsal kohal. Mida kergem on teda turvaliselt kasutada seda laiemalt tema kasutus levib, mida laiemalt levib seda turvalisem on võrk. Sama käib muude turva võrkude kohta nagu PGP. Antud ettekanne oli ühe uuringu põhjal, mis leidis Tor'i pakettist mitu erinevat nõrkust. Näiteks aeglane käivitus protsess, mille korral mõni uuringus osaleja avas oma tavalise brauser oletades, et anonüümsus on saavutatud! Teiseks oli tollase Tor baruseri staatus modifitseeritud Mozilla-na, mille tõttu ei olnud võimalik teda eristada tavalisest Modzillast viies sarnase segaduseni. Õnneks on neid probleeme tänaseks parandatud, kuid õppust võib võtta ikka,

Töös tuvastati kolm heuristikat kasutatavusest mõtlemiseks:

1) Paigaldamine eelneb kasutusele

Tavakasutajad on harjunud Install Wizardi'te ja muude paigaldamis dialoogide kasutamisega ning neile käivad keerulised käsuviiba käsud üle jõu.

2) Ole kindel, et kasutajad on teadlikud kompromissidest

Kasutajad on tihti nõus aeglasema interneti ühendusega, kui neid informeerida selle vajalikusest anonüümsuse säilitamisel.

3) Ütle kuidas, mitte miks

Turvalisuse tagamiseks on mõne tavalise rakenduse funktsionaalsus piiratud. Selgita, miks seda tehakse ilma tehnilistesse detailidesse laskumata. Eelistatavalt valikuga täpsema informatsiooni jaoks.

Allikas: Ettekanne Greg Norcie'i poolt ning ettekandes viidatud töö.

Positiivne:

FaceBook

Õpitavus: Peamised funktsioonid nagu postitamine, sõprade lisamine, oma info jagamine saavad selgeks mõnekümne minutiga peale uue konto loomist. Läbi erinevate dialoogide ja etteütlustega. Isegi vanaema saaks hakkama.
Tõhusus: Rakenduse põhi funktsioone on võimalik mõne klikiga täide viia.
Meeldejäävus: Põhi funktsionaalsus on adekvaatselt kirjeldatud nuppude ning sümbolitega. Ning kuna tegu on lihtsate operatsioonidega, ei ole palju seda mida ununeda saab.
Vead: Sisestatud info kustutamine on keeruline või praktiliselt võimatu.
Rahulolu: Tundub üpris kõrge, miks muidu nii palju kasutajaid ülemaailma on.

Kasulikkus: Aja raiskamine 5+

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (Teema 9)

Eric S. Raymondi "Hacker-HOWTO" lühi arvustus

Peale vaadates tundub üsna lihtne häkkeri kultuuri fundamentaalsete tõdede kogum. Kuid nende samuste põhimõtete tõttu veidi kidur teejuht. Tundub, et härra Raymondi põhi soovituseks on leida oma tee (the path), andes ette ainult viisi (the way). 

Häkkerlus sarnaneb suurel määral keskaegse gildi meistrite süsteemile. Enne häkkeriks saamist pead omandama kompetentsi oma valitud vallas, õppides meistritelt ja ise katsetades - sell. Siis omandama kogemusi samal ajal oma tööd teistele näidates, võttes osa projektide arendamisest või ise mõne huvitava probleemi lahendamisega - rännumees. Ja viimaks, kui ta on omandanud piisavalt oskusi ja kogemusi mõne tõeliselt originaalse ja kõike õpitut proovile paneva projektiga hakkama saanud - meistritöö. Saab temast tunnustatud häkker, kelle poolde järgmised põlved pöörduvad, et teadmisi omandada - meister.

Kuid ühe suure erinevusega, kui gildi süsteemis omandatu oli oma meistri ülessande samaväärne lahendamine väikeste arendustega. Häkkeri aga peab algusest peale uusi probleeme otsima ning lahendama. Eric Raymond üritab juhatada teed inimestele, kes ei saa temale järgneda täpselt samu asju tehes, andes kätte tööriistad oma enda raja loomiseks. 

IT juhtimine ja riskihaldus (Teema 8)

Võtame kõige kližeemad näited :)

Bill Gates

Gates oli tuntud, kui autoritaarne juht. Kes oli tuntud oma nõudlikuse ja otsekohesuse poolest, kuid innustas loovust nii tiimi, kui indiviidi tasemel. Enamasti oli tema kohtuniku rollis, teiste inimeste loomingu üle. Ta eelistas hoida kontrolli enda käes, kontrollides isegi oma parema käe tööd üle. Sellise stiili eeliseks on effektiivsus hädaolukordades, kus kiired otsused on tähtsad. 

Stev Jobs

Jobs oli tuntud oma visiooni ja üli-kriitilise iseloomu poolest. Ta oli nagu müügimees, kes teadis mida turg tahab, kes oskas veenda inimesi just tema toodet pooldama võib-olla, et lausa "religiooselt" Jobs ei olnud insener ning teda ei huvitanud just täpselt kuidas lõpptulemus saavutatakse ainult milline ta olema peab. Tema ülikriitilisus oli see, mis inimesi motiveeris kuna heakskiit oli harv ning hinnaline tarbe kaup, mida kõik ihaldasid. Sarnaneb pigem Terence Fletcherile filmist "Whiplash"

IT proff...? (Teema 7)

 IT profi kohta Eestis aastal 2017 

Eeldused

Haridus IT vallas. Vähemalt 5 aastat erinevatel IT tööpostidel. 

Omadused

Otsib uusi väljakutseid. Täiendab ennast ning hoiab kursis uute trendidega, kuid ei lähe iga asjaga kaasa. Omandab sertifikaate uute tehnoloogiate alal. Tunneb eriala piisavalt, et teistelegi õpetada.

Oskused

Oskab erinevaid keeli. Tunneb mitmeid erinevaid platvorme ning metoodikat. Oskab oma erialaseid asju seletada  mitte-asjatundjale.

Arvutid ja paragrahvidː juriidika arvutimaailmas (Teema 6)

Autoriõiguste reform

Lühike arvamus selles tekstis toodud soovitustele.

20 aastat kommerts monopoli

Mõistlik soovitus. Kuna kultuuri leviku ja taas kasutamise kinni keeramine 70+ aastaks on absurdne. Mida on tavakodanikel teha 70 aasta vanuste raamatute ja meediaga tänapäeval. Väga hea, et saame Frankensteini või Lovecrafti teaoseid vabalt remixida ja uuel kujul ümber jutustada. Enamus kraami sellest ajast on kadunud või aegunud, selleks ajaks, kui ta vabakasutusse lastakse. 

Kokkuvõttes täiesti mõistlik ettepanek.

Registratsioon peale 5 aastat

Kuidas saab midagi kellelegi kuuluda, kui isikut või firmat ei ole võimalik tuvastadagi.

Mõistlik lahendus ebaloogilisele probleemile.

Vaba kasutus

Oleks mõistlik jah, kui "Fair Use" nn. päris seadusena kirja pannakse. Siis oleks võimalik midagi ninge inimeste ja firmade (nn. Nintendo ja Youtube) vastu ette võtta, kes põhimõtteliselt seaduse vastaselt DMCA kasutavad teiste inimeste loomingult raha teenimiseks.

DRMi keelustamine

DRMi keelustamine kuigi mõistlik ja teiste soovitustega kooskõlas ei pruugi nii kerge olla. Selleks tuleb kinglalt defineerida, mis on DRM ja mis ei ole. Kuid tehnoloogi pideva arenguga võib koguaeg leiutada uusi viise takistamaks koopiate tegemist püsides, mis tahes valitud piirangute lähedal.

Info- ja võrguühiskond (Teema 4)

Elukestev õpe ei ole tulevik vaid sümptom

Mida "elukestev õpe" üldse tähendab? Seda, et see mida sa hetkel selles kallis haridus asutuses omandad on 10 või 20 aasta pärast kasutut praht. Tunnistust, et meil ei ole õrna aimugi mida tuleviku töö maastik meist ootab. Ja kuidas me saaks teada, milleks inimesi tegelikult tulevikus vaja on kõikide algoritmide ja automaatide ning tehisintellektide kõrval.

Kui töösturevolutsioon oli lamp võrreldes põllumajandus ühiskonna leegiga, siis on innovatsioonil põhinev infoühiskond ennustamatu termo-tuuma reaktsioon. Teadmiste pooldumisaeg lüheneb iga dekaadiga kuni formaalne haridus on põhimõtteliselt kasutu. Tegemist ei ole mitte ainult muutuva ühiskonnaga vaid kiirenevalt muutuva ühiskonnaga, mis vastandub inimeste omasele kaose põlgusele. Ebastabiilsus on asja südameks ja seda ei ole võimalik kontrollida ega suunata.  Pekka Himaneni raport on väga lootusrikas, innustades meid ühtsusele ja hoolimisele, usaldama kaaskodanike headust maailmas, mis on oma elanikkonna atomiseerinud. Hävimas on pered ja kogukonnad asendatud interneti põhiste kaugvõrgustikega. Inimloomus ei talu sellist kliinilist ja kauget suhtlemist. Me arvame, et parem on suhelda nendega, kes meiega ühte meelt on aga sama aegselt depressioon tõusul.

Infoühiskond ootab renessansiinimese tagasitulekut, kus me kõik oleks Da Vinci tüüpi kunstnikud ja teadlased ühes kehas. Et me teaks kõike ja oleks kõigega kursis, suutmaks eristada häid ideid halbadest. Aga samas toodetakse informatsiooni ja ideid rohkem, kui ükski inimene elu jooksul seedida suudaks. Võtame midagi täiesti tühist nagu YouTube, kuhu laetakse üles 300 tundi video materjali iga minut. Kes suudaks hoomata, mis toimub ühiskonnas, kus 40% või 30% või isegi kõigest 20% inimkonnast toodaks teadmisi. 

Uus meedia...? (Teema 3)

Probleemid uue meediaga

Uue meedia või sotsiaalvõrgustikel ja ajaveebidel põhinevate uudiste kanalite konkurentsist vanaga e.g. ajakirjad ja televisioon on kujunemas kahte tüüpi probleemid: ühed tootmise teised tarbimisega.

Lugejatel on oht langeda nn. kõlakodadesse, kus kuuled ainult seda millega nõustud. Tänapäeval võib iga inimene kuulata või lugeda ainult seda, mis temale isiklikult huvi pakub ignoreerides kõike muud. Valides omale meelepäraseid allikaid õpivad otsingumootorid selle kohta, mida sa kuulda tahad ja serveerivad neid üha enam. Mida enam sa väldid neid allikaid seda enam sa näed neid. Seega kasvab üha enam selliste inimeste hulk, kes ei suuda erinevate arvamustega silmitsi seista ilma tundmata, just kui oleksid nemad ise mitte nende arvamused rünnaku all. Üha enam on tõusmas kaebus kultuur, kus soovitakse kõiki "bannida" kes enamusega nõus ei ole. 

Teisest küljest pole aga antud meedia uudsuse tõttu mingeid eetilise vastutuse kommet veel kujunenud. Iga loll võib, mis tahes vale ja vassimist faktina inimestele pähe määrida. Raske on ka selliseid inimesi vastutusele võtta kuna sellisel juhul on nad "kõigest blogijad" ja mitte tõsised ajakirjanikud. Kuigi praktikas erinevad nad päris ajakirjanikest ainult selle poolest, et nad ei tüüta publitsisti jaoks, kes neid modereeriks.

Sotsiaalmeedia kujunemisega peab ettevaatlik olema. Vastutage ise oma info tarbimise eest ja pange ausaid kuulutajaid ka oma sõnade eest seisma.

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu (Teema 2)

Pärlid sigade ette.

Sain kogeda selle nädala artiklis mainitud interneti solgisurma ühte külge vähemalt. Üritasin leida üles ühte artiklit mida aastaid tagasi lugesin. Tahtsin rääkida anonüümsuse ning vabaduse vs. jälgimise ja tsenseerimise heitluse algusest BBSides. Aga ainus, mis vastu põrnitseb on mingid hiljutised kohtu otsused USAs, korvpallurid ja arvamus artiklid seotud kuid mitte täpselt sellel teemal. Kõik väga uus ja uudislik. Ma tean, et see info eksisteerib aga ei suuda mina välja mõistatada, mis terminite kombineerimisega Google seda mulle välja otsiks. :(

Ma mäletan häguselt ühte kindlat postitust, mis pärines nendest esimestest foorumitest, mis erinevate ülikooli linnakute vahel alguse said. Kus administratsioon või mingi hulk tudengeid soovisid anonüümsetele vestlustele lõpu panna kuna sealsed kasutajad sõimavad ja ropendavad ilma oma sõnade eest vastutamata et la 4chan. Eriti eredalt jäi meelde see, kui vähe inimelement aja jooksul muutunud on selle süsteemis. Need, kes selles keskkonnas elavad, ideid väljendavad ning teiste ideid kritiseerivad ilma idee autoriga arvestamata. Ja muud elukad väljast poolt, kes kuidagi seda taluda ei kannata, et need teised ennast nõnda vabalt tunda saavad nii ebaviisakas ja labases kohas.

Tehnoloogiast, mis on tänaseks kadunud valiksin raamatukogude kasutamise oskus. Internetis leiduva info hulga ja otsingumootorite tõusuga on inimeste viitsimine ja oskus raamatukogust vajalikku infot otsida asendunud googeldamisega. Kui on mingi küsimus või probleem leiad vastuse mõne tunniga päevade asemel. Kuigi nüüd on probleemiks otsingu sõnastamine ja mõttetu kraami filtreerimine. Kui varem said loota raamatukirjastajatele ja ajakirjade toimetuste heale maitsele siis nüüd tuleb seda tööd üha enam ise teha. 

Noppeid IT ajaloost (Teema 1)

Viimase minutit blogi.

Siin ma siis olen, taaskord arvuti ning infotehnoloogia ajalugu uurimas. Kõik on tuttav kuid aasta arvud ei ütle ikka veel midagi. Ainuke arv, mis minul varasemast pähe on jäänud on interneti ning UNIXi alguse aasta 1969.

Ja tekib küsimus, kas info tehnoloogia ajalugu ei peaks jälgima mitte progarmeerimis keelte leiutamise ja leviku alusel alates universaalsete e.g. erinevatel protsessoritel jooksvate keelte algus aegadest. Kuna nendes peegeldub ajakohaste probleemide kirjeldamine, mida oli vaja lahendada, kuidas antud keel seda saavutas. Näiteks füüsikaliste piiride tõttu ette tulevatest riistvara probleemidest on suurem rõhk funktsionaalsele programmeerimis keeltele kuna neid on kergem paralleeliseerida. Või avatud tarkvara filosoofia peegeldumine Pythoni keele arengus. Ning algust tehakse seni teoreetiliste kvant arvuti keelte arenguga.

NB.: Ma arvaks, et kuigi EDVACi ehitamise idee sai alguse 1944, peaks esimese programmeeritava arvuti tiitel kuulub ikka EDSACile. See valmis varem, alustas tööd varem ning töökindluse tõttu oli ka kauem kasutusel.