IT proff...? (Teema 7)

 IT profi kohta Eestis aastal 2017 

Eeldused

Haridus IT vallas. Vähemalt 5 aastat erinevatel IT tööpostidel. 

Omadused

Otsib uusi väljakutseid. Täiendab ennast ning hoiab kursis uute trendidega, kuid ei lähe iga asjaga kaasa. Omandab sertifikaate uute tehnoloogiate alal. Tunneb eriala piisavalt, et teistelegi õpetada.

Oskused

Oskab erinevaid keeli. Tunneb mitmeid erinevaid platvorme ning metoodikat. Oskab oma erialaseid asju seletada  mitte-asjatundjale.

Arvutid ja paragrahvidː juriidika arvutimaailmas (Teema 6)

Autoriõiguste reform

Lühike arvamus selles tekstis toodud soovitustele.

20 aastat kommerts monopoli

Mõistlik soovitus. Kuna kultuuri leviku ja taas kasutamise kinni keeramine 70+ aastaks on absurdne. Mida on tavakodanikel teha 70 aasta vanuste raamatute ja meediaga tänapäeval. Väga hea, et saame Frankensteini või Lovecrafti teaoseid vabalt remixida ja uuel kujul ümber jutustada. Enamus kraami sellest ajast on kadunud või aegunud, selleks ajaks, kui ta vabakasutusse lastakse. 

Kokkuvõttes täiesti mõistlik ettepanek.

Registratsioon peale 5 aastat

Kuidas saab midagi kellelegi kuuluda, kui isikut või firmat ei ole võimalik tuvastadagi.

Mõistlik lahendus ebaloogilisele probleemile.

Vaba kasutus

Oleks mõistlik jah, kui "Fair Use" nn. päris seadusena kirja pannakse. Siis oleks võimalik midagi ninge inimeste ja firmade (nn. Nintendo ja Youtube) vastu ette võtta, kes põhimõtteliselt seaduse vastaselt DMCA kasutavad teiste inimeste loomingult raha teenimiseks.

DRMi keelustamine

DRMi keelustamine kuigi mõistlik ja teiste soovitustega kooskõlas ei pruugi nii kerge olla. Selleks tuleb kinglalt defineerida, mis on DRM ja mis ei ole. Kuid tehnoloogi pideva arenguga võib koguaeg leiutada uusi viise takistamaks koopiate tegemist püsides, mis tahes valitud piirangute lähedal.

Info- ja võrguühiskond (Teema 4)

Elukestev õpe ei ole tulevik vaid sümptom

Mida "elukestev õpe" üldse tähendab? Seda, et see mida sa hetkel selles kallis haridus asutuses omandad on 10 või 20 aasta pärast kasutut praht. Tunnistust, et meil ei ole õrna aimugi mida tuleviku töö maastik meist ootab. Ja kuidas me saaks teada, milleks inimesi tegelikult tulevikus vaja on kõikide algoritmide ja automaatide ning tehisintellektide kõrval.

Kui töösturevolutsioon oli lamp võrreldes põllumajandus ühiskonna leegiga, siis on innovatsioonil põhinev infoühiskond ennustamatu termo-tuuma reaktsioon. Teadmiste pooldumisaeg lüheneb iga dekaadiga kuni formaalne haridus on põhimõtteliselt kasutu. Tegemist ei ole mitte ainult muutuva ühiskonnaga vaid kiirenevalt muutuva ühiskonnaga, mis vastandub inimeste omasele kaose põlgusele. Ebastabiilsus on asja südameks ja seda ei ole võimalik kontrollida ega suunata.  Pekka Himaneni raport on väga lootusrikas, innustades meid ühtsusele ja hoolimisele, usaldama kaaskodanike headust maailmas, mis on oma elanikkonna atomiseerinud. Hävimas on pered ja kogukonnad asendatud interneti põhiste kaugvõrgustikega. Inimloomus ei talu sellist kliinilist ja kauget suhtlemist. Me arvame, et parem on suhelda nendega, kes meiega ühte meelt on aga sama aegselt depressioon tõusul.

Infoühiskond ootab renessansiinimese tagasitulekut, kus me kõik oleks Da Vinci tüüpi kunstnikud ja teadlased ühes kehas. Et me teaks kõike ja oleks kõigega kursis, suutmaks eristada häid ideid halbadest. Aga samas toodetakse informatsiooni ja ideid rohkem, kui ükski inimene elu jooksul seedida suudaks. Võtame midagi täiesti tühist nagu YouTube, kuhu laetakse üles 300 tundi video materjali iga minut. Kes suudaks hoomata, mis toimub ühiskonnas, kus 40% või 30% või isegi kõigest 20% inimkonnast toodaks teadmisi. 

Uus meedia...? (Teema 3)

Probleemid uue meediaga

Uue meedia või sotsiaalvõrgustikel ja ajaveebidel põhinevate uudiste kanalite konkurentsist vanaga e.g. ajakirjad ja televisioon on kujunemas kahte tüüpi probleemid: ühed tootmise teised tarbimisega.

Lugejatel on oht langeda nn. kõlakodadesse, kus kuuled ainult seda millega nõustud. Tänapäeval võib iga inimene kuulata või lugeda ainult seda, mis temale isiklikult huvi pakub ignoreerides kõike muud. Valides omale meelepäraseid allikaid õpivad otsingumootorid selle kohta, mida sa kuulda tahad ja serveerivad neid üha enam. Mida enam sa väldid neid allikaid seda enam sa näed neid. Seega kasvab üha enam selliste inimeste hulk, kes ei suuda erinevate arvamustega silmitsi seista ilma tundmata, just kui oleksid nemad ise mitte nende arvamused rünnaku all. Üha enam on tõusmas kaebus kultuur, kus soovitakse kõiki "bannida" kes enamusega nõus ei ole. 

Teisest küljest pole aga antud meedia uudsuse tõttu mingeid eetilise vastutuse kommet veel kujunenud. Iga loll võib, mis tahes vale ja vassimist faktina inimestele pähe määrida. Raske on ka selliseid inimesi vastutusele võtta kuna sellisel juhul on nad "kõigest blogijad" ja mitte tõsised ajakirjanikud. Kuigi praktikas erinevad nad päris ajakirjanikest ainult selle poolest, et nad ei tüüta publitsisti jaoks, kes neid modereeriks.

Sotsiaalmeedia kujunemisega peab ettevaatlik olema. Vastutage ise oma info tarbimise eest ja pange ausaid kuulutajaid ka oma sõnade eest seisma.